Siema! (Tšau!)
Grammatikatundide vahepeale natukene sõnavara ja väljendeid. Et liiga igavaks ei läheks ja oleks vähemasti selline tunnegi, et veidi keelt külge on hakanud. :)
Tere! - Head aega! tüüpi postitus...
Tak [tak] - jah
Nie [nje] - ei
Witamy! [witame] - Teretulemast!
Witaj! [vitaji] - Tervist!
Witam pana/panią! [vitam pana / panjou] - Tere härra/proua!
Witam ponownie! [vitam ponovnije] - Teretulemast tagasi!
Bardzo mi miło! [bardzo mi miwuo] - Meeldiv tutvuda!
Cześć! [tšest] - Tere!, Nägemist!
Do widzenia! [dowidzenia] - Nägemiseni!
Dziękuję! [dzienkuje] - Aitäh!
Dzień dobry! [dšiendobrõ] - Tere hommikust!, Tere päevast!
Dobry wieczór! [dobrõvietšor] - Tere õhtust!
Dobranoc! [dobraanots] - Head ööd!
Śpij dobrze! [špidobše] - Maga hästi!
Na razie! [naražie] - Kohtumiseni!
Do jutra! [dojutra] - Homseni!
Trzymaj się! [šümavišie] - Nägemiseni!
Spadaj! [spadaji] - Kao minema!
pühapäev, 21. september 2014
4. Käänded, sissejuhatuse 1. osa
Teine grammatikapostitus on käänetest. :)
Esiteks tuletame meelde eesti keele käänded:
nimetav (nominatiiv) - kes? mis? missugune?
omastav (genitiiv) - kelle? mille?
osastav (partitiiv) - keda? mida?
sisseütlev (illatiiv) - kellesse? millesse?
seesütlev (inessiiv) - kelles? milles?
seestütlev (elatiiv) - kellest? millest?
alaleütlev (allatiiv) - kellele? millele?
alalütlev (adessiiv) - kellel? millel?
alaltütlev (ablatiiv) - kellelt? millelt?
saav (translatiiv) - kelleks? milleks?
rajav (terminatiiv) - kelleni? milleni?
olev (essiiv) - kellena? millena?
ilmaütlev (abessiiv) - kelleta? milleta?
kaasaütlev (komitatiiv) - kellega? millega?
Poola keeles on 7 käänet.
Ma ei ole internetist eestikeelset materjali selle kohta leidnud, seega olen proovinud ise seoseid leida ja tõlkida.
Seetõttu toon ma esialgu samade käänete näiteid teistest keeltest, kuna poola keel ei ole tavaiselt esimene võõrkeel ja ehk on abi, kui saab neid käändeid juba õpitud keeltega seostada.
1) nimetav e. nominatiiv (inglise keeles: nominative, poola keeles: mianownik)
(Eesti keeles vastab küsimustele Kes? Mis? Missugune?. Nt. "See on auto.")
(Vene keeles esineb nominatiivis olev nimisõna tavaliselt lause alusena. Nt. "Klient kirjutas lepingule alla." Vastab küsimustele Kes? Mis?.)
2) omastav e. genitiiv (genitive, dopełniacz)
(Eesti keeles vastab küsimustele Kelle? Mille?. Nt. "See on mehe auto.")
(Vene keeles vastab küsimustele Kelle? Mille? Kust?. Genitiivi kasutatakse 1. kuuluvuse tähistamisel "direktori arvuti" 2. eituse tähistamisel "meil ei ole raha" 3. arvsõnadega ja ebamäärast hulka väljendavate sõnadega "palju tööd" 4. teatud tegusõnadega "kohtumist vältima" 5. koos teatud eessõnadega "peale minu".)
3) daativ (dative, celownik)
(Saksa keeles vastab küsimustele Kellele? Kus?)
(Vene keeles vastab küsimustele Kellele? Millele?. Daativi kasutatakse tavaliselt 1. tähistamaks isikut või objekti millele tegevus on suunatud "kiri kliendile" 2. koos teatud eessõnadega "sõbrale kirjutama".)
4) akusatiiv (accusative, biernik)
(Saksa keeles vastab küsimustele Keda? Mida? Kuhu?)
(Vene keeles vastab küsimustele Keda? Mida? Kuhu?. Akusatiiv on tüüpiline sihitise kääne. Seda kasutatakse 1. sihiliste tegusõnadega tähistamaks objekti, millele tegevus on otse suunatud "firma sai tellimuse" 2. koos liikumist väljendavate tegusõnadega väljendamaks suunda "tööl käima" 3. koos teatud eessõnadega "üle tee".)
5) instrumentaal (instrumental, narzędnik)
(Vene keeles tähistatakse instrumentaal käänet 1. instrumendi või vahendi tähistamisel "pastakaga kirjutama" 2. oleku või seisundi tähistamisel "sõbranna töötab sekretärina" 3. passiivses lauses tegija tähistamisel "kaup tuuakse kohale tootja poolt" 4. tegevusaja Millal? tähistamisel "näeme õhtul" 5. teatud tegusõnadega "firmat juhtima" 6. koos teatud eessõnadega "laua kohal". Vastab küsimustele Kellena? Kelleks? Millena? Milleks?.)
6) lokatiiv (locative, miejscownik)
(Eesti keeles esineb lokatiiv alalütleva ja seesütleva käändena. Vastab küsimustele Kus? Millal?. Nt. "autol", "autos".)
7) ütte kääne e. vokatiiv (vocative, wołacz)
(Eesti keeles on üte nimetavas käändes. Nt. "Hakkame, mehed, minema!". Ehk siis eesti keeles ütte kääne ehk vokatiiv puudub. Vokatiiv on kääne kutsumiseks.)
Nii, nüüd on mingi ettekujutus, milliste käänetega poola keeles tegu on.
Aga vaatame samu käändeid lühidalt poola keele kontekstis (umbes-täpset tõlked):
1) NOMINATIIV e. mianownik - co? kto? (mis? kes?)
2) GENITIIV e. dopełniacz - czego? kogo? (mille? kelle?)
3) DAATIV e. celownik - czemu? komu? (millele? kellele?)
4) AKUSATIIV e. biernik - co? kogo? (mida? keda?)
5) INSTRUMENTAAL e. narzędnik - czym? kim? (millena? kellena?)
6) LOKATIIV e. miejscownik - o czym? o kim? (millel? kellel? / kus?)
7) VOKATIIV e. wołacz
Poola keeles esinevad kõik 7 käänet nii ainsuses kui mitmuses.
Järgmises postituses üritan neid pikemalt lahti seletada.
Esiteks tuletame meelde eesti keele käänded:
nimetav (nominatiiv) - kes? mis? missugune?
omastav (genitiiv) - kelle? mille?
osastav (partitiiv) - keda? mida?
sisseütlev (illatiiv) - kellesse? millesse?
seesütlev (inessiiv) - kelles? milles?
seestütlev (elatiiv) - kellest? millest?
alaleütlev (allatiiv) - kellele? millele?
alalütlev (adessiiv) - kellel? millel?
alaltütlev (ablatiiv) - kellelt? millelt?
saav (translatiiv) - kelleks? milleks?
rajav (terminatiiv) - kelleni? milleni?
olev (essiiv) - kellena? millena?
ilmaütlev (abessiiv) - kelleta? milleta?
kaasaütlev (komitatiiv) - kellega? millega?
Poola keeles on 7 käänet.
Ma ei ole internetist eestikeelset materjali selle kohta leidnud, seega olen proovinud ise seoseid leida ja tõlkida.
Seetõttu toon ma esialgu samade käänete näiteid teistest keeltest, kuna poola keel ei ole tavaiselt esimene võõrkeel ja ehk on abi, kui saab neid käändeid juba õpitud keeltega seostada.
1) nimetav e. nominatiiv (inglise keeles: nominative, poola keeles: mianownik)
(Eesti keeles vastab küsimustele Kes? Mis? Missugune?. Nt. "See on auto.")
(Vene keeles esineb nominatiivis olev nimisõna tavaliselt lause alusena. Nt. "Klient kirjutas lepingule alla." Vastab küsimustele Kes? Mis?.)
2) omastav e. genitiiv (genitive, dopełniacz)
(Eesti keeles vastab küsimustele Kelle? Mille?. Nt. "See on mehe auto.")
(Vene keeles vastab küsimustele Kelle? Mille? Kust?. Genitiivi kasutatakse 1. kuuluvuse tähistamisel "direktori arvuti" 2. eituse tähistamisel "meil ei ole raha" 3. arvsõnadega ja ebamäärast hulka väljendavate sõnadega "palju tööd" 4. teatud tegusõnadega "kohtumist vältima" 5. koos teatud eessõnadega "peale minu".)
3) daativ (dative, celownik)
(Saksa keeles vastab küsimustele Kellele? Kus?)
(Vene keeles vastab küsimustele Kellele? Millele?. Daativi kasutatakse tavaliselt 1. tähistamaks isikut või objekti millele tegevus on suunatud "kiri kliendile" 2. koos teatud eessõnadega "sõbrale kirjutama".)
4) akusatiiv (accusative, biernik)
(Saksa keeles vastab küsimustele Keda? Mida? Kuhu?)
(Vene keeles vastab küsimustele Keda? Mida? Kuhu?. Akusatiiv on tüüpiline sihitise kääne. Seda kasutatakse 1. sihiliste tegusõnadega tähistamaks objekti, millele tegevus on otse suunatud "firma sai tellimuse" 2. koos liikumist väljendavate tegusõnadega väljendamaks suunda "tööl käima" 3. koos teatud eessõnadega "üle tee".)
5) instrumentaal (instrumental, narzędnik)
(Vene keeles tähistatakse instrumentaal käänet 1. instrumendi või vahendi tähistamisel "pastakaga kirjutama" 2. oleku või seisundi tähistamisel "sõbranna töötab sekretärina" 3. passiivses lauses tegija tähistamisel "kaup tuuakse kohale tootja poolt" 4. tegevusaja Millal? tähistamisel "näeme õhtul" 5. teatud tegusõnadega "firmat juhtima" 6. koos teatud eessõnadega "laua kohal". Vastab küsimustele Kellena? Kelleks? Millena? Milleks?.)
6) lokatiiv (locative, miejscownik)
(Eesti keeles esineb lokatiiv alalütleva ja seesütleva käändena. Vastab küsimustele Kus? Millal?. Nt. "autol", "autos".)
7) ütte kääne e. vokatiiv (vocative, wołacz)
(Eesti keeles on üte nimetavas käändes. Nt. "Hakkame, mehed, minema!". Ehk siis eesti keeles ütte kääne ehk vokatiiv puudub. Vokatiiv on kääne kutsumiseks.)
Nii, nüüd on mingi ettekujutus, milliste käänetega poola keeles tegu on.
Aga vaatame samu käändeid lühidalt poola keele kontekstis (umbes-täpset tõlked):
1) NOMINATIIV e. mianownik - co? kto? (mis? kes?)
2) GENITIIV e. dopełniacz - czego? kogo? (mille? kelle?)
3) DAATIV e. celownik - czemu? komu? (millele? kellele?)
4) AKUSATIIV e. biernik - co? kogo? (mida? keda?)
5) INSTRUMENTAAL e. narzędnik - czym? kim? (millena? kellena?)
6) LOKATIIV e. miejscownik - o czym? o kim? (millel? kellel? / kus?)
7) VOKATIIV e. wołacz
Poola keeles esinevad kõik 7 käänet nii ainsuses kui mitmuses.
Järgmises postituses üritan neid pikemalt lahti seletada.
laupäev, 20. september 2014
3. Grammatika ABC ja nimisõnade 1. osa
Siema! (Tšau!)
Kolmas postitus on selle hirmsa asja nagu poola keele grammatika päralt.
Ma tegelikult ei tea kust alustada. Ma ei saa ise ka mitte kui midagi aru. Natukene valetan. Ma olen küll segaduses, kuid sisetunne ütleb, et ma üht-teist mõistan. :)
Nagu kõigega siin blogis, siis "usalda, aga kontrolli!". Või ära usalda. Ja kontrolli.
Aga poola keele grammatika algtõed a´la Helena-Maria:
Esimese asjana tuleb ära märkida, et lause struktuur ei mängi poola keeles suurt rolli. St. sa võid öelda, "Mari vaatab Eevat", "Vaatab Mari Eevat", "Mari Eevat vaatab" või "Eevat Mari vaatab" ja kõik on ok.
Kui sa räägid ka näiteks inglise keelt, siis sa kindlasti tead, et inglise keeles on sõnade järjekord tähtis. Poola keeles ei ole. Suurepärane!
Teiseks puuduvad poola keeles eessõnad. No nagu Saksa keeles "der", "die", "das" või Skandinaavia keeltes "et" või "en" ja nii edasi. Polegi nii keeruline! ...oota veel natukene!
See kuidas ja mida sa poola keelsest jutust mõistad oleneb enamjaolt sõnalõppudest. Ja neid on palju. Palju!
Väike vihje:
käänded
sugu
ajavormid
pöördsõnad
asesõnad
Jah, need jubedad asjad nagu käänded ja pöördsõnad on meil ka eesti keeles olemas. Aga eesti keelt me lihtsalt räägime. Kui paljud meist peas grammatilisi arvutusi teevad? Ja sugu! Eestlasena on kõik sood mind igas keeles alati hulluks ajanud. Ja poola keel ei erine selle poolest.
Aga alustame kusagilt. Alustame nimisõnadest.
-- Poola keeles ei ole nimisõnade ees artikleid nagu näiteks inglise keeles "a", "an", "the".
See, kas sõna on kindel või määramata, sõltub kontekstist. Näiteks, kas mõeldakse lihtsalt suvalist "maja" või "seda maja". No, nagu eesti keeleski.
-- Poola nimisõnadel on kolm sugu: meessoost, naissoost ja kesksoost. Grammatiline sugu ei olene siinjuures nö. naturaalsest soost. Ehk siis naissoost elusolend ei pruugi grammatiliselt naissoost olla.
Grammatiline sugu on tähtis siis kui panna nimisõnade kõrvale näiteks omadussõnu - siis muutub omadussõna lõpp vastavalt nimisõna soole.
Naiste nimed on grammatiliselt naissoost, meeste nimed meessoost ning koduloomad on enamasti kesksoost. :) Ülejäänud nimisõnad on suhteliselt "suvaliselt" erinevate grammatiliste sugude vahel jaotunud.
-- Nimisõnad võivad lõppeda kas konsonandi või täishäälikuga.
Kui nimisõna lõpeb täishäälikuga, siis võib nimisõna jagada kaheks: nimisõna tüvi ja nimisõna lõpp.
Näiteks sõna głowa (pea) tüvi on głow, aga sõna nos (nina) tüvi on nos ja sõna mieszkanie (korter) tüvi on mieszkan.
---- meessoost nimisõna tüvid ----
Meessoost nimisõnad lõpevad tavaliset konsonandiga. Näiteks stół (laud), nos (nina), hotel (hotell).
Mõned meessoost sõnad, mis tähistavad isikuid lõpevad a-ga. Näiteks dentysta (hambaarst), mężczyzna (mees).
Meessoost nimisõnadel on tihti erinevad tüved - osadel on tüve lõpp ja teistel ei ole. Aga näide: stół (laud) - stóły (lauad) ja mąż (abikaasa, mees) - mężowie (abikaasad).
---- meessoost nimisõna tüvid mitmuses ----
Isikustamata meessoost nimisõnad mis lõpevad konsonandiga saavad endale tavaliselt mitmuses lõppu y-i. Näiteks stół (laud) - stóły (lauad) ja nos (nina) - nosy (ninad).
Kui sõna tüvi lõpeb k-ga või g-ga, siis tuleb mitmuses sõna lõppu i. Näiteks czek (tšekk) - czeki (tšekid).
Meessoost nimisõnad, mis lõpevad pehme konsonandiga saavad tihti endale mitmuses lõppu e. Näiteks hotel (hotell) - hotele (hotellid) ja piec (ahi) - piece (ahjud).
---- isikulised meessoost nimisõna tüvid mitmuses ----
Isikulistel meessoost nimisõnadel on tihti mitmuses erilised lõpud. :) Tore! Tavaliselt on lõpus kas i või y, millele eelneb konsonandi pehmendamine. Näiteks student (õpilane) - studenci (õpilased) ja Polak (poolakas) - Polacy (poolakad).
Tiitlite ja suhetega nimisõnadel on lõpus tavaliselt -owie. Näiteks pan (härra) - panowie (härrad) või profesor (professor) - profesorowie (professorid) või mąż (abikaasa, mees) - mężowie (abikaasad).
Mõnel üksikul sõnal on lõpus -e. Näiteks Amerykanin (ameeriklane) - Amerykanie (ameeriklased).
---- naissoost nimisõna tüvid ----
Enamasti on naissoost nimisõnade lõpus a. Näiteks lampa (lamp), kobieta (naine).
Mõned naissoost nimisõnad lõpebad konsonandiga. Näiteks twarz (nägu) ja noc (öö).
Mõned üksikud naissoost isikulised nimisõnad lõpevad tähega -i. Näiteks gospodyni (naissoost majaomanik).
---- naissoost nimisõna tüvid mitmuses ----
Enamasti kehtivad mitmuses naissoost nimisõnadele samad reeglid, mis mitmuses meessoost nimisõnadelegi.
Konsonandiga lõpevatele sõnadele järgneb -y. Näiteks kobiety (naised).
Peale k-d või g-d järgneb -i. Näiteks noga (jalg) - nogy (jalad).
Kui sõna lõpeb pehme konsonandiga, siis järgneb -e. Näiteks ulice (tänavad).
Mõnedele naissoost sõnadele, mis lõpevad pehme konsonandiga järgneb -y või -i. Näiteks rzeczy (asjad) või kości (luud).
---- kesksoost nimisõna tüvid ----
Kesksoost nimisõnad lõpevad tähega -o või pehme konsonandi puhul tähega -e. Näiteks mydło (seep), piwo (õlu) või pole (väli).
Erandiks on mõned nimisõnad, mis lõpevad tähega -ę. Näiteks imię (nimi).
Mõned ladina keelest laenatud kesksoost nimisõnad lõpevad kooslusega -um. Näiteks muzeum (muuseum).
---- kesksoost nimisõna tüvid mitmuses ----
Kesksoost nimisõnadele lisandub mitmuses -a. Näiteks piwa (õlud), pola (väljad).
Ja siis on erandid. Näiteks imiona (nimed) või muzea (muuseumid). Või hoopis suuremad erandid nagu dziecko (laps) - dzieci (lapsed).
Edu!
See on alles algus.
Kolmas postitus on selle hirmsa asja nagu poola keele grammatika päralt.
Ma tegelikult ei tea kust alustada. Ma ei saa ise ka mitte kui midagi aru. Natukene valetan. Ma olen küll segaduses, kuid sisetunne ütleb, et ma üht-teist mõistan. :)
Nagu kõigega siin blogis, siis "usalda, aga kontrolli!". Või ära usalda. Ja kontrolli.
Aga poola keele grammatika algtõed a´la Helena-Maria:
Esimese asjana tuleb ära märkida, et lause struktuur ei mängi poola keeles suurt rolli. St. sa võid öelda, "Mari vaatab Eevat", "Vaatab Mari Eevat", "Mari Eevat vaatab" või "Eevat Mari vaatab" ja kõik on ok.
Kui sa räägid ka näiteks inglise keelt, siis sa kindlasti tead, et inglise keeles on sõnade järjekord tähtis. Poola keeles ei ole. Suurepärane!
Teiseks puuduvad poola keeles eessõnad. No nagu Saksa keeles "der", "die", "das" või Skandinaavia keeltes "et" või "en" ja nii edasi. Polegi nii keeruline! ...oota veel natukene!
See kuidas ja mida sa poola keelsest jutust mõistad oleneb enamjaolt sõnalõppudest. Ja neid on palju. Palju!
Väike vihje:
käänded
sugu
ajavormid
pöördsõnad
asesõnad
Jah, need jubedad asjad nagu käänded ja pöördsõnad on meil ka eesti keeles olemas. Aga eesti keelt me lihtsalt räägime. Kui paljud meist peas grammatilisi arvutusi teevad? Ja sugu! Eestlasena on kõik sood mind igas keeles alati hulluks ajanud. Ja poola keel ei erine selle poolest.
Aga alustame kusagilt. Alustame nimisõnadest.
-- Poola keeles ei ole nimisõnade ees artikleid nagu näiteks inglise keeles "a", "an", "the".
See, kas sõna on kindel või määramata, sõltub kontekstist. Näiteks, kas mõeldakse lihtsalt suvalist "maja" või "seda maja". No, nagu eesti keeleski.
-- Poola nimisõnadel on kolm sugu: meessoost, naissoost ja kesksoost. Grammatiline sugu ei olene siinjuures nö. naturaalsest soost. Ehk siis naissoost elusolend ei pruugi grammatiliselt naissoost olla.
Grammatiline sugu on tähtis siis kui panna nimisõnade kõrvale näiteks omadussõnu - siis muutub omadussõna lõpp vastavalt nimisõna soole.
Naiste nimed on grammatiliselt naissoost, meeste nimed meessoost ning koduloomad on enamasti kesksoost. :) Ülejäänud nimisõnad on suhteliselt "suvaliselt" erinevate grammatiliste sugude vahel jaotunud.
-- Nimisõnad võivad lõppeda kas konsonandi või täishäälikuga.
Kui nimisõna lõpeb täishäälikuga, siis võib nimisõna jagada kaheks: nimisõna tüvi ja nimisõna lõpp.
Näiteks sõna głowa (pea) tüvi on głow, aga sõna nos (nina) tüvi on nos ja sõna mieszkanie (korter) tüvi on mieszkan.
---- meessoost nimisõna tüvid ----
Meessoost nimisõnad lõpevad tavaliset konsonandiga. Näiteks stół (laud), nos (nina), hotel (hotell).
Mõned meessoost sõnad, mis tähistavad isikuid lõpevad a-ga. Näiteks dentysta (hambaarst), mężczyzna (mees).
Meessoost nimisõnadel on tihti erinevad tüved - osadel on tüve lõpp ja teistel ei ole. Aga näide: stół (laud) - stóły (lauad) ja mąż (abikaasa, mees) - mężowie (abikaasad).
---- meessoost nimisõna tüvid mitmuses ----
Isikustamata meessoost nimisõnad mis lõpevad konsonandiga saavad endale tavaliselt mitmuses lõppu y-i. Näiteks stół (laud) - stóły (lauad) ja nos (nina) - nosy (ninad).
Kui sõna tüvi lõpeb k-ga või g-ga, siis tuleb mitmuses sõna lõppu i. Näiteks czek (tšekk) - czeki (tšekid).
Meessoost nimisõnad, mis lõpevad pehme konsonandiga saavad tihti endale mitmuses lõppu e. Näiteks hotel (hotell) - hotele (hotellid) ja piec (ahi) - piece (ahjud).
---- isikulised meessoost nimisõna tüvid mitmuses ----
Isikulistel meessoost nimisõnadel on tihti mitmuses erilised lõpud. :) Tore! Tavaliselt on lõpus kas i või y, millele eelneb konsonandi pehmendamine. Näiteks student (õpilane) - studenci (õpilased) ja Polak (poolakas) - Polacy (poolakad).
Tiitlite ja suhetega nimisõnadel on lõpus tavaliselt -owie. Näiteks pan (härra) - panowie (härrad) või profesor (professor) - profesorowie (professorid) või mąż (abikaasa, mees) - mężowie (abikaasad).
Mõnel üksikul sõnal on lõpus -e. Näiteks Amerykanin (ameeriklane) - Amerykanie (ameeriklased).
---- naissoost nimisõna tüvid ----
Enamasti on naissoost nimisõnade lõpus a. Näiteks lampa (lamp), kobieta (naine).
Mõned naissoost nimisõnad lõpebad konsonandiga. Näiteks twarz (nägu) ja noc (öö).
Mõned üksikud naissoost isikulised nimisõnad lõpevad tähega -i. Näiteks gospodyni (naissoost majaomanik).
---- naissoost nimisõna tüvid mitmuses ----
Enamasti kehtivad mitmuses naissoost nimisõnadele samad reeglid, mis mitmuses meessoost nimisõnadelegi.
Konsonandiga lõpevatele sõnadele järgneb -y. Näiteks kobiety (naised).
Peale k-d või g-d järgneb -i. Näiteks noga (jalg) - nogy (jalad).
Kui sõna lõpeb pehme konsonandiga, siis järgneb -e. Näiteks ulice (tänavad).
Mõnedele naissoost sõnadele, mis lõpevad pehme konsonandiga järgneb -y või -i. Näiteks rzeczy (asjad) või kości (luud).
---- kesksoost nimisõna tüvid ----
Kesksoost nimisõnad lõpevad tähega -o või pehme konsonandi puhul tähega -e. Näiteks mydło (seep), piwo (õlu) või pole (väli).
Erandiks on mõned nimisõnad, mis lõpevad tähega -ę. Näiteks imię (nimi).
Mõned ladina keelest laenatud kesksoost nimisõnad lõpevad kooslusega -um. Näiteks muzeum (muuseum).
---- kesksoost nimisõna tüvid mitmuses ----
Kesksoost nimisõnadele lisandub mitmuses -a. Näiteks piwa (õlud), pola (väljad).
Ja siis on erandid. Näiteks imiona (nimed) või muzea (muuseumid). Või hoopis suuremad erandid nagu dziecko (laps) - dzieci (lapsed).
Edu!
See on alles algus.
2. Tähestik
Mul tekkisid kerges süümepiinad, et ma oma poola keele blogiga ikkagi ilma tähestikuta algust tegin.
Seega, postitus nr.2 on pühendatud tähestikule.
Poola keeles on 32 tähte:
Aa Ąą Bb Cc Ćć Dd Ee Ęę Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Łł Mm Nn Ńń Oo Óó Pp Rr Ss Śś Tt Uu Ww Yy Zz Źź Żż
Kusjuures neil puudub täht V! Poola W võrdub häälduselt Eesti V-ga.
Q, V ja X poola keelses sõnavaras siiski esinevad, kuid need on ainult võõrsõnades.
Ja tähed ą, ę, ń ja y ei esine kunagi sõna alguses.
Ma natukene püüan ka hääldust selgitada, kuid palun seda mitte kuldse tõena võtta. Kuna ma õpin poola keelt ise, üksinda, ilma poolakate abita, siis mu hääldus on kaugel ideaalsest. Poola keele hääldus on kaugel ideaalsest ka neil kes juba aastaid Poolas elanud. Seega saate aru, kuhu ma oma jutuga sihin. Aga mingi idee proovin edasi anda. Paksult on kirjutatud tähed, mille hääldus eesti omadest selgesti erineb.
a - "a"
ą - hääldub nagu nohuga öeldud kaastundlik "o", ehk siis veidi läbi nina
b - "be"
c - "tse"
ć - "tš"
d - "de"
e - "e"
ę - "eu" ja "el" miksituna, pigem nagu "eu", kus u kõlab kergelt l-ina
f - "ef"
g - "ge"
h - "kha"
i - "i"
j - "jot"
k - "ka"
l - "el"
ł - "eu", siin on u väga selge u
m - "em"
n - "en"
ń - "nji"
o - "o"
ó - "o skresko"
p - "pe"
r - "er"
s - "es"
ś - "š"
t - "t"
u - "u", u kõlab veidi o moodi
w - "vu"
y - "igrek"
z - "zet"
ź - "žjet"
ż- "žet"
Lugedes ja rääkides on hääldus veel natukene keerulisem. Teatud tähed üksteise kõrval muudavad aeg-ajalt oma hääldust.
Aga tasa-pisi. :)
Seega, postitus nr.2 on pühendatud tähestikule.
Poola keeles on 32 tähte:
Aa Ąą Bb Cc Ćć Dd Ee Ęę Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Łł Mm Nn Ńń Oo Óó Pp Rr Ss Śś Tt Uu Ww Yy Zz Źź Żż
Kusjuures neil puudub täht V! Poola W võrdub häälduselt Eesti V-ga.
Q, V ja X poola keelses sõnavaras siiski esinevad, kuid need on ainult võõrsõnades.
Ja tähed ą, ę, ń ja y ei esine kunagi sõna alguses.
Ma natukene püüan ka hääldust selgitada, kuid palun seda mitte kuldse tõena võtta. Kuna ma õpin poola keelt ise, üksinda, ilma poolakate abita, siis mu hääldus on kaugel ideaalsest. Poola keele hääldus on kaugel ideaalsest ka neil kes juba aastaid Poolas elanud. Seega saate aru, kuhu ma oma jutuga sihin. Aga mingi idee proovin edasi anda. Paksult on kirjutatud tähed, mille hääldus eesti omadest selgesti erineb.
a - "a"
ą - hääldub nagu nohuga öeldud kaastundlik "o", ehk siis veidi läbi nina
b - "be"
c - "tse"
ć - "tš"
d - "de"
e - "e"
ę - "eu" ja "el" miksituna, pigem nagu "eu", kus u kõlab kergelt l-ina
f - "ef"
g - "ge"
h - "kha"
i - "i"
j - "jot"
k - "ka"
l - "el"
ł - "eu", siin on u väga selge u
m - "em"
n - "en"
ń - "nji"
o - "o"
ó - "o skresko"
p - "pe"
r - "er"
s - "es"
ś - "š"
t - "t"
u - "u", u kõlab veidi o moodi
w - "vu"
y - "igrek"
z - "zet"
ź - "žjet"
ż- "žet"
Lugedes ja rääkides on hääldus veel natukene keerulisem. Teatud tähed üksteise kõrval muudavad aeg-ajalt oma hääldust.
Aga tasa-pisi. :)
1. Slängiväljendeid
Ma ei ole poolakas. Ma ei ela Poolas. Mul puudub hetkel igasugune side Poolaga, mis sunniks mind poola keelt õppima.
Viimase aasta jooksul on mu elus siiski juhtunud nii mõndagi, mis on mind korduvalt Poola viinud, poola kultuuriga tutvustanud ja tekitanud minus huvi poola keel kasvõi algtasemel ära õppida.
Kuna ma olen ka üsna laisk inimene, siis omaenda huvides sai selle blogiga algust tehtud. Ehk hoiab mind rohkem järje peal.
Poola keel on üks maailma raskemaid (nii väidetakse). Ma olen viimase paari päeva jooksu üritanud igast nurgast selle keelega alustada - tähestikust, lihtsatest väljenditest, grammatikast, ... - aga enne kui midagigi aru hakkan saama või omandada jõuan, on jaks otsas.
Minu eesmärgiks ei ole hakata poola keelt puhtalt rääkima. Siiski soovin seda mingil tasemel omada. Olles 20+ vanuses, tuleb ehk alustada slängist...
Ehk siis kõige esimeseks postituseks on valitud slängi väljendid. Osasid neist olen kuulnud oma tuttavaid poolakaid korduvalt ja korduvalt kasutamas. Telefoni otsas olev poolakas suudab ühe minuti jooksul vähemalt 40 korda "spoko" öelda. Ning ma kujutan ette, et suurema osa poola noormeeste meilikontode salasõnadest sisaldab sõna "dupa".
Hääldusi ma esialgu kirjutada ei tahtnudki. Ma ei oska. Hääldan ise nö. tunde järgi ja kasutan kontrolliks translate.google.com Seega, palun ärge neid hääldusi päris tõena võtke! Aga ma annan endast parima! ;)
Aga alustame:
kumam czaczę [kuumam tšatšaje] - sain aru
Viimase aasta jooksul on mu elus siiski juhtunud nii mõndagi, mis on mind korduvalt Poola viinud, poola kultuuriga tutvustanud ja tekitanud minus huvi poola keel kasvõi algtasemel ära õppida.
Kuna ma olen ka üsna laisk inimene, siis omaenda huvides sai selle blogiga algust tehtud. Ehk hoiab mind rohkem järje peal.
Poola keel on üks maailma raskemaid (nii väidetakse). Ma olen viimase paari päeva jooksu üritanud igast nurgast selle keelega alustada - tähestikust, lihtsatest väljenditest, grammatikast, ... - aga enne kui midagigi aru hakkan saama või omandada jõuan, on jaks otsas.
Minu eesmärgiks ei ole hakata poola keelt puhtalt rääkima. Siiski soovin seda mingil tasemel omada. Olles 20+ vanuses, tuleb ehk alustada slängist...
Ehk siis kõige esimeseks postituseks on valitud slängi väljendid. Osasid neist olen kuulnud oma tuttavaid poolakaid korduvalt ja korduvalt kasutamas. Telefoni otsas olev poolakas suudab ühe minuti jooksul vähemalt 40 korda "spoko" öelda. Ning ma kujutan ette, et suurema osa poola noormeeste meilikontode salasõnadest sisaldab sõna "dupa".
Hääldusi ma esialgu kirjutada ei tahtnudki. Ma ei oska. Hääldan ise nö. tunde järgi ja kasutan kontrolliks translate.google.com Seega, palun ärge neid hääldusi päris tõena võtke! Aga ma annan endast parima! ;)
Aga alustame:
kumam czaczę [kuumam tšatšaje] - sain aru
fajna dupa [faiina duupa] - kena perse
gówno prawda [gowno pravdaa] - jabur jutt
spawarka [sfpavaarka] - välgumihkel
ziomek [šioomek] - semu
morda w kubeł [morda fkubeeu] - jää vait
aj jaki durny [ai jaki durnõe] - appi mis idioot
zdrowko [zzdrofko] - terviseks
spoko [spoko] - ok
siema [šiema] - tšau (eriti telefoniga helistades)
nara [nara] - näeme varsti
jest wporzo [jeest fporšo] - hästi on
dzięks [džjenks] - thänks
moi starzy [moi staršõ] - minu vanemad
kupcia [kuptšja] - kaka
Tellimine:
Postitused (Atom)