4. Käänded, sissejuhatuse 1. osa

Teine grammatikapostitus on käänetest. :)

Esiteks tuletame meelde eesti keele käänded:
nimetav (nominatiiv) - kes? mis? missugune?
omastav (genitiiv) - kelle? mille?
osastav (partitiiv) - keda? mida?
sisseütlev (illatiiv) - kellesse? millesse?
seesütlev (inessiiv) - kelles? milles?
seestütlev (elatiiv) - kellest? millest?
alaleütlev (allatiiv) - kellele? millele?
alalütlev (adessiiv) - kellel? millel?
alaltütlev (ablatiiv) - kellelt? millelt?
saav (translatiiv) - kelleks? milleks?
rajav (terminatiiv) - kelleni? milleni?
olev (essiiv) - kellena? millena?
ilmaütlev (abessiiv) - kelleta? milleta?
kaasaütlev (komitatiiv) - kellega? millega?

Poola keeles on 7 käänet.
Ma ei ole internetist eestikeelset materjali selle kohta leidnud, seega olen proovinud ise seoseid leida ja tõlkida.
Seetõttu toon ma esialgu samade käänete näiteid teistest keeltest, kuna poola keel ei ole tavaiselt esimene võõrkeel ja ehk on abi, kui saab neid käändeid juba õpitud keeltega seostada.

1) nimetav e. nominatiiv (inglise keeles: nominative, poola keeles: mianownik)
(Eesti keeles vastab küsimustele Kes? Mis? Missugune?. Nt. "See on auto.")
(Vene keeles esineb nominatiivis olev nimisõna tavaliselt lause alusena. Nt. "Klient kirjutas lepingule alla." Vastab küsimustele Kes? Mis?.)

2) omastav e. genitiiv (genitive, dopełniacz)
(Eesti keeles vastab küsimustele Kelle? Mille?. Nt. "See on mehe auto.")
(Vene keeles vastab küsimustele Kelle? Mille? Kust?. Genitiivi kasutatakse 1. kuuluvuse tähistamisel "direktori arvuti" 2. eituse tähistamisel "meil ei ole raha" 3. arvsõnadega ja ebamäärast hulka väljendavate sõnadega "palju tööd" 4. teatud tegusõnadega "kohtumist vältima" 5. koos teatud eessõnadega "peale minu".)

3) daativ (dative, celownik)
(Saksa keeles vastab küsimustele Kellele? Kus?)
(Vene keeles vastab küsimustele Kellele? Millele?. Daativi kasutatakse tavaliselt 1. tähistamaks isikut või objekti millele tegevus on suunatud "kiri kliendile" 2. koos teatud eessõnadega "sõbrale kirjutama".)

4) akusatiiv (accusative, biernik)
(Saksa keeles vastab küsimustele Keda? Mida? Kuhu?)
(Vene keeles vastab küsimustele Keda? Mida? Kuhu?. Akusatiiv on tüüpiline sihitise kääne. Seda kasutatakse 1. sihiliste tegusõnadega tähistamaks objekti, millele tegevus on otse suunatud "firma sai tellimuse" 2. koos liikumist väljendavate tegusõnadega väljendamaks suunda "tööl käima" 3. koos teatud eessõnadega "üle tee".)

5) instrumentaal (instrumental, narzędnik)
(Vene keeles tähistatakse instrumentaal käänet 1. instrumendi või vahendi tähistamisel "pastakaga kirjutama" 2. oleku või seisundi tähistamisel "sõbranna töötab sekretärina" 3. passiivses lauses tegija tähistamisel "kaup tuuakse kohale tootja poolt" 4. tegevusaja Millal? tähistamisel "näeme õhtul" 5. teatud tegusõnadega "firmat juhtima" 6. koos teatud eessõnadega "laua kohal". Vastab küsimustele Kellena? Kelleks? Millena? Milleks?.)

6) lokatiiv (locative, miejscownik)
(Eesti keeles esineb lokatiiv alalütleva ja seesütleva käändena. Vastab küsimustele Kus? Millal?. Nt. "autol", "autos".)

7) ütte kääne e. vokatiiv (vocative, wołacz)
(Eesti keeles on üte nimetavas käändes. Nt. "Hakkame, mehed, minema!". Ehk siis eesti keeles ütte kääne ehk vokatiiv puudub. Vokatiiv on kääne kutsumiseks.)



Nii, nüüd on mingi ettekujutus, milliste käänetega poola keeles tegu on.
Aga vaatame samu käändeid lühidalt poola keele kontekstis (umbes-täpset tõlked):

1) NOMINATIIV e. mianownik - co? kto? (mis? kes?)
2) GENITIIV e. dopełniacz - czego? kogo? (mille? kelle?)
3) DAATIV e. celownik - czemu? komu? (millele? kellele?)
4) AKUSATIIV e. biernik - co? kogo? (mida? keda?)
5) INSTRUMENTAAL e. narzędnik - czym? kim? (millena? kellena?)
6) LOKATIIV e. miejscownik - o czym? o kim? (millel? kellel? / kus?)
7) VOKATIIV e. wołacz


Poola keeles esinevad kõik 7 käänet nii ainsuses kui mitmuses.

Järgmises postituses üritan neid pikemalt lahti seletada.